Tööstress ja läbipõlemine: Kuidas seda ennetada?
Mis on tööstress ja läbipõlemine ning mis seda põhjustab? Kuidas läbipõlemist ennetada ja kuidas seda ära tunda? Mida saab teha juht ning mida inimene ise oma vaimse tervise hoidmiseks? Ja miks seda üldse vaja on? TalentHub’i kuuenda podcasti külaliseks on coach Tiina Keskküla.
Tippsportlasest tippspetsialistiks
Kui Tiina väike oli, tahtis ta saada baleriiniks. Ja ega liiga palju teisiti ei läinudki – esimeses klassis hakkas Tiina võimlema ning tegeles võimlemisega profisportlasena kuni ülikoolini välja. Ülikoolis õppis kehakultuuri, hiljem juhtis Eesti võimlemiskoondist tolleaegses spordikomitees.
Täna tegeleb Tiina professionaalse ajugümnastikaga – nimelt on ta pühendunud vaimsele tervisele ning sellele, kuidas tööl end nii psühholoogiliselt kui sotsiaalselt hästi tunda. Tiina klientideks on nii juhid, kes kas ise areneda tahavad või vaimse tervise heahoiuga oma ettevõttes tegeleda soovivad, kui ka noored professionaalid, kes oma muredele abi otsivad.
Tööstress – mis on ja mis seda põhjustab?
Alustame sellest, et stress on igapäevane ja igati normaalne nähtus. Tiina selgitab, et progressi ei saa olla ilma pingeta: “Stress on vajalik selleks, et aju annaks kehale korralduse toota hormoone, mis tõukavad meid liikvele. Kui keha toodab stressi- ja õnnehormoone võrdselt, siis me oleme kõige efektiivsemad. Kui aga stress kestab liiga kaua või on liiga suur, muutub ta negatiivseks stressiks ja võib kaasa tuua vaimseid häireid nagu näiteks ärevushäired ja depressioon.”
Suurimaks stressi põhjustajaks töökeskkonnas on see, et stressile ja selle mõjule ei pöörata piisavalt tähelepanu: “Vaimne tervis ei ole teema, millest traditsiooniliselt juhid ega töötajad on harjunud mõtlema. Samas organisatsioonikultuur on esimene, mis vaimset tervist mõjutab – kuidas antakse inimesele mandaate, kui palju on inimesel võimalik oma aega kontrollida, kas oodatakse, et inimene oleks 24/7 kättesaadav – kõik sellised faktorid mängivad tööstressi tekkel rolli.”
Kahjuks üks levinumaid tööstressi põhjustavaid probleeme on Tiina sõnul juhilt tagasiside mittesaamine: “Ja see ei puuduta mitte ainult negatiivset tagasisidet, vaid ka positiivset – inimesed väga tihti ei saa mitte mingit tagasisidet oma tööle. Mis toob kaasa selle, et nad on segaduses ja hirmul, et nendega ei olda rahul ning et nad kaotavad oma töökoha. Samas tagasiside andmine on nii väike asi, mida juht saab teha, aga mis omab tohutult suurt mõju turvalise töökeskkonna loomisele.”
Kes ja kuidas Tiinani jõuavad?
2019.aastal jõustus töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatus, mis loetleb üles terve hulga psühhosotsiaalseid ohutegureid, millele tööandjad peavad tähelepanu pöörama. Lihtsamalt öeldes – tööandjad on vastutavad mitte ainult oma töötajate füüsilise, vaid ka nende vaimse tervise eest. Kuigi osa ettevõtteid on oma töötajate vaimse tervise heaolu osas töötanud ka varem, siis seadusemuudatus on kindlasti kaasa toonud suurema huvi antud teema osas.[
Kui rääkida juhtide coachimisest, siis tavaliselt on see kas ettevõtte personalijuht või mõni tippjuht, kes siis sooviga kas mõni seminar pidada, personaalset nõustamist saada või koolitust tellida Tiina poole pöördub: “Kuigi suurem osa inimestest, kes minuni jõuavad, tahavad midagi muuta, on mul olnud ka juhtumeid, kus inimene on saadetud ilma, et ta ise arvaks, et midagi valesti on. Samas – mitte kunagi ei ole meil jäänud ka sellisel juhul koostöövõimalus leidmata, vaid inimene on selle enda jaoks põnevaks väljakutseks suutnud mõelda.”
Kahel päeval nädalas võtab Tiina kliente vastu ka Confidos, kus ta erinevate ettevõtete töötajaid stressi ja vaimse tervisega seotud küsimustest nõustab: “Paljudel ettevõtetel on Confidoga lepingud, mis võimaldavad nende töötajatel aastas teatud arvu kordi ettevõtte kulul nõustamises käia. Nendel sessioonidel tegeleme me pigem tööstressi ennetamisega – kui ma näen, et inimesel on juba tõsised probleemid tekkinud (sügav depressioon, paanikahood) suunan ta juba edasi kliinilise psühhiaatri või psühholoogi juurde. Mis on aga selle töö puhul hästi tore, on see, et ma saan suhelda noorte inimestega ja läbi selle laiema pildi, mis ühiskonnas toimub.“
Kuidas läbipõlemist ära tunda ja ennetada?
Kui stressi on olnud liiga pikalt, siis ähvardab inimest mingil hetkel läbipõlemine. Kuigi juhid saavad tööstressi ja läbipõlemise vältimiseks palju ära teha, siis lõpuks on vastutus oma enda vaimse tervise eest ikkagi inimesel endal ning vastutuse võtmine algab probleemi äratundmisest. Tiina sõnul on kolm tunnust, mille järgi läbipõlemist kas siis endal või teistel ära tunda – kurnatus, küünilisus ja ebatõhususe tunne:
“Kurnatus hõlmab nii füüsilist, vaimset kui ka käitumuslikku väsimust – inimene ei tunne oma tööst enam üldse rõõmu. Küünilisus väljendub destruktiivses suhtumises inimestesse ja töösse. Inglise keeles on selle kohta hea väljend: erosion of engagement – suhte roostetumine. Ebatõhususe tunne tähendab seda, et inimene tunneb, et ta oskused või tulemused ei ole sama efektiivsem kui varem.“
Mida inimene ise teha saab, et läbipõlemist ennetada, on oma keha kuulamine ja hetkes olemine: “Me oleme harjunud, et me sunnime end koormama rohkem, kui on normaalne. Keha jaoks tähendab see aga pidevat võitlusvalmidust, mis on väga kurnav. Kui me ei suuda olla hetkes ja anda kehale puhkemomente, kus me tunnustame end hästi tehtud asjade eest, siis ühel hetkel kehal saab jaks otsa.”
Teema, millega tasub tegeleda
Kui nüüd selle kõige lugemise peale tekkis soov ka enda organisatsioonis vaimne tervis teemana käsile võtta, siis Tiina soovitus partneri valikuks on järgmine: leida inimene või organisatsioon, kellega on hea klapp ning kindlasti läbi arutada, mida te saavutada soovite. Sellest lähtuvalt on partneril siis juba võimalik personaalselt teie vajadust lähtuvalt tegevusplaan välja pakkuda. Ja kui juba eelnevast see piisavalt hästi selgeks ei saanud, miks seda teha, siis: kui inimesed on õnnelikud, võidavad nad ise ja võidavad kõik nende ümber. Ka tööandja.
Meid huvitab aga ka teie arvamus selle keerulise teema kohta. Milliseid meetodeid kasutatakse teie organisatsioonis vaimse tervise hoidmiseks ja edendamiseks? Kui suureks probleemiks on läbipõlemine ning mida selle ennetamiseks ette võtta? Mis on peamised inimestest või organisatsioonist tingitud takistused, mis tööstressi vähendamist takistavad? Ootame kindlasti ka positiivseid näiteid õnnestunud meetodite või praktikate kohta!
Meist
TalentHub on värbamisagentuur, mille asutajateks on pikaajalise inhouse-kogemusega personalieksperdid Reet Kaurit ja Käthe-Riin Tull. Olles oma klientidele partneriks erinevates personaliküsimustes, on TalentHubi lähenemine värbamisele keskendunud läbipaistvusele ning andmetepõhisusele. Oma podcastidega soovime värbamis- ning personalitööga seotud teadmisi ka laiemalt jagada.