Milline näeb täna välja värbajate töömaastik? (+ värbajate palgauuring)

Milline näeb täna välja värbajate töömaastik? (+ värbajate palgauuring)

Milline näeb täna välja värbajate töömaastik? (+ värbajate palgauuring)

Kuidas on värbaja roll ajaga muutunud? Millised omadused on ühel heal värbajal? Millised on hiljutise värbaja palgauuringu suurimad leiud? TalentHubi 30. ja selle hooaja viimase podcast´i külalisteks on Nortali rahvusvahelise talendimeeskonna juht Piret Luts ning TalentHubi tiimijuht ja värbamispartner Jana Smidt.

Tulihingelised värbajad Jana Smidt ja Piret Luts

TalentHubi teise hooaja viimasesse episoodi oleme kutsunud kogenud värbajad Jana ja Pireti. Jana, kes alustas oma värbaja karjääri Wise´s, on tänaseks leidnud oma tee TalentHubi, kus juhib tiimi ning aitab ka üles ehitada erinevaid protsesse ja kultuuri.

Piret oli teatavasti meie podcasti saate esimene külaline. Tol ajal juhtis Piret Nortalis rahvusvahelist värbamistiimi. Praeguseks on Pireti roll aga veel laienenud – täna juhib ta Nortalis kogu Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna värbamistiimi, kuhu kuulub 18 inimest. “Minu roll hõlmab nii strateegilist poolt, kui ka hands-on värbamist,” sõnab Piret.

Kuidas on värbaja roll ajaga muutunud?

Kui aastakümneid tagasi oli värbaja veel keegi, kes vaatas lihtsalt kandideerimisavaldusi üle, siis nüüdseks on värbaja roll muutunud palju strateegilisemaks, mainib Piret. Selleks, et värbaja saaks tuua ettevõttesse inimesi, kes lisaks õigetele oskustele kannavad edasi õigeid väärtusi, peab värbaja teadma ettevõtet läbi ja lõhki.

Siinkohal toovad nii Jana kui Piret välja, et tänapäeval peaks värbajat nägema kui partnerit, mitte konsultanti.  “Tänapäeval ei tohi värbaja olla selline, kes tuleb ja ütleb, kuidas asju peaks tegema – see on konsultatsioon. Pigem on värbaja see, kes mõtleb laiemalt kaasa, kuidas organisatsioone üles ehitada,” mainib Jana. Selle tõttu on nii Nortal kui ka TalentHub oma värbajate seas asendanud konsultandi nime partneriga. 

Millised omadused on ühel hea värbajal?

Jana sõnul pole juunior värbajate seas oluline nende oskused, vaid nende iseloom. “Hea värbaja peab olema uudishimulik – ta peab tahtma teada, kuidas asjad töötavad ja miks nad nii töötavad. Lisaks peab värbaja olema piisavalt julge, et igapäevaselt enda mugavustsoonist välja astuda.”

Veel üks omadus hea värbaja juures on kuulamisoskus. “Palju arvatakse, et värbaja peab oskama kuulata, sest ta teeb ju kandidaatidega intervjuusid. Pigem käib aga kuulamisoskus käsikäes analüüsimisoskusega. Värbaja peab oskama hinnata, kas ta sai asjadest piisavalt hästi aru või tal on veel infot vaja, et oma tööd hästi teha,” sõnab Jana.

 “Kui sa ei analüüsi oma tööd, siis ei saa sinust ka head värbajat.”

Piret lisab veel siia julguse eksida. “Elame maailmas, kus kõik tahavad olla perfektsionistid. See on aga kiire viis, kuidas läbi põleda. Minu nõuanne on see, et otsusta kiiresti, tee vigu, õpi nendest ja liigu edasi.”

Kuidas saab täna värbajaks õppida?

Teatavasti veel täna veel sellist eriala nagu värbaja koolis ei pakuta. Sellest tulenevalt, peaks Pireti sõnul sellele küsimusele lähenema teise vaatenurga alt – millistest valdkondadest on hea liikuda värbamisse? 

Olgugi et värbajaks võib tulla ükskõik millise taustaga inimene, mainib Piret, et värbamisse on hea tulla näiteks müügitööst. “Müügiinimesel on piisavalt julgust ning kogemust, et värbaja maailmas läbi lüüa.”

Milline võiks värbaja karjäär välja näha? 

Kuna heal värbajal on olemas mitmeid väärtuslikke omadusi, siis on Jana sõnul värbaja silmaring juba piisavalt suur, et olla edukas ka teistes valdkondades. Lisaks personalijuhtimisele võib värbaja karjääri edenedes liikuda ka tehnoloogia rolli. Lisaks on värbajatel hea eeldus hakata tegelema ka tööandja brändinguga.  “Ma ei paneks värbajaid kasti, sest võimalused sellest tööst edasi liikuda on väga suured.”

Pireti sõnul on oluline värbajal leida oma töö käigus just need alad, mis teda huvitavad. Tänapäeval on normaalne teha oma elus vähemalt kolm karjääri. Värbaja töö on selline, mille juurde saad alati tagasi tulla.

Kui tänast turuolukorda aga vaadata, siis iseloomustab seda hullumeelne nõudlus värbajate järele. Pireti sõnul on alates eelmise aasta suvest paljud ettevõtted endale personalitöötajaid ning värbajaid otsima hakanud ning see nõudlus kestab siiani. “Võib öelda, et Eesti maastikul on värbaja kuumem kaup kui Java arendaja,” lisab Piret.

Värbajate palgauuring

Piret, Jana, ja Kristiine Kukk Veriffist tegid hiljuti koos uuringu, kus küsiti sajalt eesti värbajalt nende palgataset. Lisaks paluti värbajatel hinnata oma töökoormust, oma töö nauditavust jne. 

Pireti sõnul aitab antud uuring värbajatel võrrelda enda töötasu turuga, samas aitab see ka juhil näha, kui palju turul värbajatele palka makstakse. “Tahtsime, et oma küsimustele saaksid vastused nii majasisesed värbajad kui ka need, kes töötavad agentuuris,” sõnab Piret.

Kui küsida, kas palgauuringus leidus ka midagi üllatavat, vastab Jana, et ta arvas, et rohkem värbajaid hindab oma töökoormust “liiga kõrgeks.” Uuringus tuli välja, et “ainult” 40% vastanutest arvas nii. Palgataseme suhtes suuri üllatusi ei olnud, ütlevad nii Piret kui Jana.

Jana mainib, et kindlasti pole antud uuring ka ühekordne. Eesmärk on seda uuendada vähemalt üks või kaks korda aastas, et näha, kuhu poole turg liigub ning tuvastada ka trende.

Loe lisaks värbajate palgauuringu kohta SIIT.

In-house vs agentuuri palgasüsteem – plussid ja miinused

Saate lõpus palusime Piretil ja Janal võrrelda majasisese värbaja palgasüsteemi agentuuris töötava värbaja omaga. Tihtipeale on majasisesel värbajal suurem põhipalk, see eest agentuuris töötav värbaja saab rohkem boonustasu. 

Jana arvates on mõlemal süsteemil omad eelised ja miinused. “Agentuuris saad sa rohkem mõjutada seda, kui palju sa kuu lõpuks teenid. Küll aga olen näinud, et naised on vähem valmis võtma riske, et töötada positsioonides, kus peamine tasu on tulemuspõhine. Olen seda kogenud ka täna agentuuris töötades – kandidaadid ehmuvad sageli selle peale, et nende põhipalk on madalam kui majasisesel värbajal.” 

Pireti sõnul peavad ettevõtted värbajate tööd aina rohkem väärtustama ning Pireti arvates peaks hea värbaja saama sarnast tasu nagu hea tarkvaraarendaja.

Meist

TalentHub on värbamisagentuur, mille asutajateks on pikaajalise inhouse-kogemusega personalieksperdid Reet Kaurit ja Käthe-Riin Tull. Oma podcastidega soovime värbamis- ning personalitööga seotud teadmisi ka laiemalt jagada.

 

Oled huvitatud TalentHubi tiimiga liitumast? Vaata vabu rolle SIIT.