Tiina Saar-Veelmaa: Mis on tööõnn ja kuidas seda leida?
Mis on tööõnn ja kuidas seda leida? Mida teha, kui sa ei tunne ennast tööl enam õnnelikult? Miks ei leia kirglikud kandidaadid ja tööandjad üksteist üles? TalentHubi podcasti 24. episoodi saatekülaliseks on koolitaja ja karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa.
Millega tegeleb Tiina Saar-Veelmaa?
Tiina peamiseks elukutseks on inimeste tööõnne uurimine, mida ta on teinud juba aastast 2001. Selle teemaga tegeledes on leidnud end Tiina tihtipeale erinevates rollides, näiteks lektorina, nõustajana, psühholoogina, terapeudina jne. Lisaks sellele on Tiina tööõnne insener ettevõttes HappyMe, mis aitab erinevatel organisatsioonidel luua töötajakeskset kultuuri.
Mis on tööõnn ning kuidas seda leida?
Tiina sõnul on töötamine ajalooliselt seotud inimese jaoks baasvajaduste rahuldamisega. Sellest lähtuvalt võiks eeldada, et kui inimese baasvajadused on täidetud, siis on ta ka õnnelik. Kahjuks aga tänapäeval see nii lihtne enam pole. “Kuskil ajaloo punktis, mil inimkond õppis toiduained säilitama, tekkis inimesel ahnus ning hakkas järjest rohkem tööga üle pingutama.” Tänaseks on selge, et pelgalt töö tegemine inimest enam õnnelikuks ei tee, sõnab Tiina.
Tööõnn sõltub peamiselt kolmest faktorist. Inimesel peab tööl olema hea olla nii vaimses, füüsilises kui ka emotsionaalses perspektiivis. See tähendab, et inimene peab enda tööd huvitavaks ja arendavaks. Lisaks sellele peavad inimesel olema suhted korras ning füüsiline tervis.
Seda, kas käesolev töökoht sulle sobib või mitte, on tegelikult lihtne märgata. Kui tunned, et oled tööl pidevalt vastumeelne, morn, väsinud, siis need märgid juba näitavad, et antud töökoht ei pruugi sulle sobida, mainib Tiina.
Praktiline harjutus
Juhul kui avastad, et oled tõepoolest õnnetu oma töörollis, siis ei tasu Tiina sõnul langeda negatiivsusesse, sest sellest on hiljem keeruline välja tulla. Vastupidi, sellises olukorras soovitab Tiina ühte praktilist harjutust, mis õpetab meid unistama. Nimelt soovitab Tiina võtta paberi ja pliiatsi ning mõelda, millega tegeleksid siis, kui igasugused teadmised, raha ning asukoht poleksid määravad. Ideaalis võiksid kirja panna kolm kuni viis mõtet selle kohta, millega tegeleda tahaksid. Seejärel tuleks valida üks nendest ideedest ning mõelda, milline võiks üks päev sellist elu elades välja näha. Pane kirja viis omadust, milliseks võiks antud elu elamine sind muuta. Seejärel, ilma et peaksid ühtegi muudatust tegema, loe need omadused mina-vormis endale järgmised 21 päeva peegli ees ette. Näiteks nii, et mina olen tasakaalus, mina olen rõõmus, mina olen inspireeritud jne. “On oluline luua kõigepealt enda jaoks kujutlus ning seejärel seda edasi toita,” mainib Tiina.
Läbipõlemine ja töötüdimus
Kui inglise keeles on tuntud sõna burnout ehk läbipõlemine, siis on olemas ka selline mõiste nagu bore-out ehk töötüdimus. Tiina sõnul hakkas ta selle nähtuse vastu teadlikult huvi tundma, kui tema juures käisid nõustamas paljud oma eriala tippspetsialistid, kes töötüdimuse märke välja näitasid.
Esmapilgul tundus see pöörane, et inimesed, kes oma tööd tipptasemel teevad ja mainekates organisatsioonides töötavad, võiksid kuidagi sellest ära tüdineda. Uurimise käigus leidis aga Tiina, et töötüdimust mõjutavad kolm komponenti. Nimelt on sul suurem tõenäosus oma tööst ära tüdineda siis, kui tunned, et sinu pingutustel pole jälge ehk sinu töö ei avalda suurt mõju. Teiseks on oluline tagasiside saamine ehk võid tööst ära tüdineda ka siis, kui sinu tööd ei tunnustata või sa ei näe lõpptarbija õnnelikke silmi. Viimaseks komponendiks toob Tiina välja, et inimesed peavad oma rollis jääma iseendaks. Kahjuks oodatakse inimestelt, et nad mängiksid tööl kindlat rolli, aga mingil hetkel tekib paratamatult igatsus ka enda käe järgi asju ära teha.
Miks ei leia kirglikud kandidaadid ja ettevõtted üksteist üles?
Tiina sõnul on tänapäeval probleemiks see, et organisatsioonid on liiga enesekesksed. Seetõttu peavad kandidaadid tulema tööle ning ennast sisse mahutama kindlasse kasti. Tegelikult aga peaksid tööandjad kujundama rolli ümber kandidaadi tugevuste. Näitena võib tuua tööintervjuu olukorra, kus on näha, et kandidaat on suure potentsiaaliga inimene, kuid antud töörolli võib-olla ei sobi. Sellisel juhul võiksid ettevõtted oma töörolli kujundada ümber selle inimese. Tänapäeval on selline paindlikkus vajalik, sõnab Tiina.
Selleks, et olemasolevatele töötajale sellist personaalset kogemust pakkuda, soovitab Tiina organisatsioonidele harjutust, kus lasta enda töötajal jagada oma tööülesanded kolme kategooriasse: ülesanded, mis on huvitavad, ülesanded, mis on neutraalsed ja need ülesanded, mis ei huvita enam üldse. Need ülesanded, mis töötajale enam ei sobi, tuleks organisatsiooni poolt ümber mõtestada või kui võimalik, täielikult ära jätta. “Selle harjutuse juures tuleks iga häiriva ülesande juures enda käest küsida, et mis juhtuks, kui ma seda enam ei teeks?” Mõnel juhul tõesti pole võimalik tööülesannet ära võtta, kuid vähemalt saab antud harjutusega enda jaoks selgust luua.
Kuidas mõõta töötajate heaolu?
Töötajate heaolu mõõtmiseks soovitab Tiina veel üht harjutust, kus tuleb istuda tiimiga ühtselt ringis. Seejärel tuleb igal tiimiliikmel panna ringi keskele üks objekt või sümbol, mis teda praegusel hetkel tööelus hästi kirjeldab. Järgnevalt tuleb hakata küsima küsimusi. Näiteks “1-10 skaalal, kui põnevana tajud enda tööd?” Vastuseid sellele küsimusele võib tekkida seinast-seina ning on oluline anda inimesele võimalus enda vastus lahti seletada. Lisaks võib veel töötajatelt küsida, kuidas nad 1-10 skaalal tunnevad, kas praegune tööandja toetab nende tööõnne või mitte. “Sellise harjutuse eesmärk pole süüdlasi otsida, vaid uurida inimeste seisukohti.”
Meist
TalentHub on värbamisagentuur, mille asutajateks on pikaajalise inhouse-kogemusega personalieksperdid Reet Kaurit ja Käthe-Riin Tull. Oma podcastidega soovime värbamis- ning personalitööga seotud teadmisi ka laiemalt jagada.
